Read Sisyphose müüt : essee, lühiromaanid, näidendid by Albert Camus Free Online


Ebook Sisyphose müüt : essee, lühiromaanid, näidendid by Albert Camus read! Book Title: Sisyphose müüt : essee, lühiromaanid, näidendid
The author of the book: Albert Camus
Edition: Eesti Raamat
Format files: PDF
The size of the: 5.18 MB
City - Country: No data
Loaded: 1050 times
Reader ratings: 4.9
Date of issue: 1989
ISBN: No data
ISBN 13: No data
Language: English

Read full description of the books:



Kahekümnes sajand on juba nii vana, et võib paraja tõenäosusega ennustama hakata, mis siit kirjanduslukku läheb. Albert Camus (1913—1960), kelle loomingutee küll enneaegselt katkes, on tänases perspektiivis kahtlemata üks neid, kes on oma ajastusse sügava jälje jätnud. Pole kerge lühidalt ja ammendavalt seletada, mis jälg see õieti on ja miks see näib kustumatu. Aga Jean-Paul Sartre, Camus’ südamelähedane sõber ja vaenlane, kirjutas oma isemoodi kirjandusliku paarimehe mälestuseks niisugused read: «Tema kaudu ulatub meie aega see pikk moralistide rida, kelle looming moodustab prantsuse kirjanduse vahest kõige omapärasema koostisosa. Tema jonnakas, kitsapiiriline ja puhas humanism, nii range ja samas nii meeleline, peab väsimatut ebavõrdset võitlust meie päevade kujutu sündmuste-laviiniga. Ja teisest küljest, just oma põikpäiste tagasilükkamiste läbi jaatab ta otse ajastu südames — makjavelliste trotsides ja realismipuusliku kiuste — kõlbelise probleemi olemasolu.» Ühesõnaga, kui soovitakse selle kõrgintellektuaalselt hämara ja ometi jäljendamatult tabava formuleeringu üleseletamist: Camus on sellesama igivana prantsuse kultuuritraditsiooni jätkaja, mis lähtub juba Montaigne’ist ja Pascalist. Temagi loomingus sulanduvad kunst ja filosoofia kõlbeliselt meelestatud sõnumiks ja pingestavad vastastikku teineteist. Camus, nagu mõni teinegi sellest pikast moralistide reast õieti polegi päris filosoof, veel enam, pärisfilosoofid on tema filosoofiat koguni igamehefilosoofiaks liigitanud. Mõnes mõttes on neil õigus. Camus oli kunstnik ja mõtleja, kes juurdles inimeksistentsi kõige põhilisemate, igaühele mingil määral tuttavate paradokside kallal, keeldus kangekaelselt kõigist lohutustest, mida nende paradokside keerulised filosoofilised ja/või religioossed kaunistused pakuvad, ja püüdis oma otsingus lõpuni välja minna. Tõepoolest, kui elul ja kannatustel ei ole mingit lõplikku mõtet, kui ei ole olemas midagi peale selle üheainukese iseenesest mõttetu elu, kuidas siis ikkagi selle teadmisega elada? Ja kui väidetaksegi, et mingi mõte on, eks või siis alati küsida, mis on selle mõtte mõte, selle mõtte mõtte mõte ja nii edasi. Teeb ühe välja. Kõige algupärasem Camus’ juures oli vahest see, et ta üritas just inimese lootusetust nõrkusest surma ees tema tugevust teha. Ta üritas võimatut ja võib-olla sellepärast saavutaski ootamatult palju. Ta peaaegu et avastas elu väärtuse elu mõttetuses endas, inimese igaveses lootusetus mässus selle1 mõttetuse vastu. Ja mingi nõiatrikiga tuletas ta kõigest sellest veel kõrge eetilise normi.

Inimeksistentsi põhiküsimused, millele Camus’ looming, sealhulgas essee "Sisyphose müüt" keskendub, on loomu poolest õieti niisugused, millele vististi iial ei saagi lõplikku vastust anda. Võib-olla ei ole nad puhtfilosoofilises mõttes isegi täiesti korrektselt püstitatud. Ent need on igiinimlikud küsimused, mida ükski mõtlev olend ei saa päriselt vältida. Varem või hiljem, täiesti ettenähtamatul hetkel, hoopis juhuslikus paigas võtavad nad äkki vormi, ja kui inimene nende eest lausa ei põgene, saadavad nad teda kogu elu. Milleks elada? Ja kui mitte millekski, siis vähemalt kuidas? Camus ise sattus nende küsimuste" ette juba üliõpilaspõlves. Isegi kui me teda ei käsita elu ja surma põhiprobleemide viimseinstantsilise äraseletajana, suutis ta neid püstitada haarava selgusega ja oma kunstis eriliselt helisema panna.

Käesolevas väljaandes sisalduv "Sisyphose müüt" ja mitmed teised sõjajärgsed teosed tõid kiire ülemaailmne vastukaja ja see oli kahtlemata saatuse kitsi hüvitus inimesele, kes häbenemata tunnistas, et mitte miski ei korva elamata jäänud aastaid. Ja sellele lühikesele õitsengule eelnenud armuaegagi komplitseerisid mitmed väga vastuolulised eluseigad. Camus oli inimene kahe kodumaaga. Ta oli Alžeeria prantslane;» kes sündis ja kasvas «asumaal». Valitseva vähemuse liikmena oli ta aga tegelikult väga kitsastest oludest pärinev «vaene valge», pealegi veel orb, sest isa jäigi Esimesse maailmasõtta. Ja kuigi ta oli vitaalne elujanuline nooruk, säravalt andekas õppur ja edukas sportlane mitmel alal, kiusasid teda õieti eluaeg tõsised tervisehäired. Tema noorpõlves oli tuberkuloosidiagnoos veel peaaegu pool surmaotsust. See kõik kammitses õpinguid ega lasknud neid kroonida soliidse teadusliku tiitliga. Juba Alžeerias, enne sõda, kujunes noorukesest Camus’st radikaalsete vaadetega ajakirjanik ja kirjandustegelane, kes oli mõnda aega seotud kohaliku kommunistliku parteiga, ent tõmbus tagasi poliitiliste lahkhelide tõttu. Sõja ajal asus Camus lõplikult Prantsusmaale ja võttis osa vastupanuliikumisest. See ei päästnud teda viiekümnendatel aastatel kunagiste poliitiliste mõttekaaslaste-ja hiljem ka endise sõbra Jean-Paul Sartre’i hukkamõistust, mis tabas nii Camus’ kirjanduslikku loomingut kui ka tema päevapoliitilisi väljaastumisi. Camus oli eluaeg üsna viljakas publitsist, kes sekkus poliitikasse ja kultuuridiskussiooni, käis kaugetel loenguturneedel, esines raadios ja kaitses visalt positsioone, mida tollal ja veel palju hiljemgi oli kombeks nimetada «abstraktseks humanismiks». Tänapäeval on Camus’ artiklid muidugi kokku kogutud ja mitut pidi publitseeritud, aga mõnel määral ilmselt just selle, paratamatult kiiremini hääbuva toodangu arvel on tema puht kirjanduslik looming üllatavalt napp — nii mahult kui nimetuste!! Käesolev keskmise paksusega tõlkeraamat sisaldab sellest olulise osa.

Vähese lihtsustamisega võib Camus’ üldtuntud kirjanduspärandi jaotada» esseistikaks, proosaks, ja dramaturgiaks. Esseistikat esindab siinses valimikus "Sisyphose müüt" (Le mythe de Sisyphe), mis valmis juba 1941. aastal, kuid ilmus sõjaaja keerulistes oludes alles 1943. Samas žanris on võrdselt oluline veel «Mässav inimene» (Uhomme revolte, 1951), mis jätkab «Sisyphose müüdi» mõttekäiku mässust, mässuvaimust kui teadliku inimese ainuvõimalikust eluhoiakust. Camus keeldub aga andmast mässule tavalist poliitilist sisu ja käsitab seda pigem filosoofilise kategooriana. «Rootsi kõned» (Discours de Suede, 1958) sisaldab kaht kõnet, mis Camus pidas Rootsis, Nobeli kirjanduspreemia kättesaamise puhul 1957. aastal.

Jutustavas proosas ja nähtavasti üldse kogu Camus’ loomingus on kesksel kohal kolm lühiromaani: «Võõras» (L’ etranger, 1942), «Katk» (La peste, 1947) ja «Langus» (La chute, 1956), mis on ka kõik selles valimikus eestindatud. Neist on «Katk» ja «Võõras» varem eesti keeles «Loomingu Raamatukogu» kirjastusel ilmunud (vastavalt 1963 ja 1966), «Langus» ilmub siin esmakordselt. Nende teoste žanrimääratlus on ebamäärane. Romaani mõõtu on õieti ainult «Katk», mida prantsuse keeles on nimetatud kroonikaks, «Võõras» ja «Langus» aga on ristitud jutustuseks.

Camus kirjutas ka novelle. Need on koondatud kogusse «Pagulus ja kuningriik» {Vexil et le royaume, 1957). Kuna kaks Camus’ pikemat novelli — «Külaline» (L´hõte) ja «Jonas ehk kunstnik töö juures» (Jonas ou L´Artiste au travail) — on eesti keeles suhteliselt hiljuti ilmunud raamatus «Prantsuse novell», Tallinn, 1973), pole novelližanr siinses valimikus esindatud.

H.Rajandi


Download Sisyphose müüt : essee, lühiromaanid, näidendid PDF Sisyphose müüt : essee, lühiromaanid, näidendid PDF
Download Sisyphose müüt : essee, lühiromaanid, näidendid ERUB Sisyphose müüt : essee, lühiromaanid, näidendid PDF
Download Sisyphose müüt : essee, lühiromaanid, näidendid DOC Sisyphose müüt : essee, lühiromaanid, näidendid PDF
Download Sisyphose müüt : essee, lühiromaanid, näidendid TXT Sisyphose müüt : essee, lühiromaanid, näidendid PDF



Read information about the author

Ebook Sisyphose müüt : essee, lühiromaanid, näidendid read Online! Albert Camus (1913-1960) was a representative of non-metropolitan French literature. His origin in Algeria and his experiences there in the thirties were dominating influences in his thought and work. Of semi-proletarian parents, early attached to intellectual circles of strongly revolutionary tendencies, with a deep interest in philosophy (only chance prevented him from pursuing a university career in that field), he came to France at the age of twenty-five. The man and the times met: Camus joined the resistance movement during the occupation and after the liberation was a columnist for the newspaper Combat. But his journalistic activities had been chiefly a response to the demands of the time; in 1947 Camus retired from political journalism and, besides writing his fiction and essays, was very active in the theatre as producer and playwright (e.g., Caligula, 1944). He also adapted plays by Calderon, Lope de Vega, Dino Buzzati, and Faulkner's Requiem for a Nun. His love for the theatre may be traced back to his membership in L'Equipe, an Algerian theatre group, whose "collective creation" Révolte dans les Asturies (1934) was banned for political reasons.

The essay Le Mythe de Sisyphe (The Myth of Sisyphus), 1942, expounds Camus's notion of the absurd and of its acceptance with "the total absence of hope, which has nothing to do with despair, a continual refusal, which must not be confused with renouncement - and a conscious dissatisfaction". Meursault, central character of L'Étranger (The Stranger), 1942, illustrates much of this essay: man as the nauseated victim of the absurd orthodoxy of habit, later - when the young killer faces execution - tempted by despair, hope, and salvation. Dr. Rieux of La Peste (The Plague), 1947, who tirelessly attends the plague-stricken citizens of Oran, enacts the revolt against a world of the absurd and of injustice, and confirms Camus's words: "We refuse to despair of mankind. Without having the unreasonable ambition to save men, we still want to serve them". Other well-known works of Camus are La Chute (The Fall), 1956, and L'Exil et le royaume (Exile and the Kingdom), 1957. His austere search for moral order found its aesthetic correlative in the classicism of his art. He was a stylist of great purity and intense concentration and rationality.


Reviews of the Sisyphose müüt : essee, lühiromaanid, näidendid


EVAN

This needs to be read to each

ETHAN

I never liked the book.

FREYA

The best ... And the most interesting, bright, fascinating ...

THOMAS

Why do I need to drive a phone number?

ROSIE

How many times did I read ...-not boring! )))




Add a comment




Download EBOOK Sisyphose müüt : essee, lühiromaanid, näidendid by Albert Camus Online free

PDF: sisyphose-mt-essee-lhiromaanid-nidendid.pdf Sisyphose müüt : essee, lühiromaanid, näidendid PDF
ERUB: sisyphose-mt-essee-lhiromaanid-nidendid.epub Sisyphose müüt : essee, lühiromaanid, näidendid ERUB
DOC: sisyphose-mt-essee-lhiromaanid-nidendid.doc Sisyphose müüt : essee, lühiromaanid, näidendid DOC
TXT: sisyphose-mt-essee-lhiromaanid-nidendid.txt Sisyphose müüt : essee, lühiromaanid, näidendid TXT